Arpanetist Facebookiniː Interneti kujunemislugu / jumalad ja standardid

Selle nädala teemaks on internet ja selle alguslugu. Mis teeb internetist interneti ja mis on juba unustuse hõlma vajunud. Erinevatest aastatest on  koos internetiga kaasa liikunud ja paika pandud standardid. Veebileht mida me brauseris näeme, eeldab HTML, CSS, programmeerimiskeeli ja veel teisi standardeid. Aastast 1994, W3C (World Wide Web Consortium) on loonud üle 100 standardi, mida nimetatakse W3C soovitusteks.[1] 

Tooks välja mõned tähtsamatest standardid mis käivad kaasas internetiga: 

  • RFC (Request for Comments) - kommenteerimisnõue
  • IP (Internet Protocol) 
  • WAI-ARIA (Web Accessibility Initative - Accessible Rich Internet Applications) - tehniline spesifikatsioon mis kirjeldab juurdepääsetavust veebilehtedele

Üheks suuremaks jumalaks selles vallas peetakse arvuti teadlast Johnatan Bruce Postel-it. Ta oli mees kes andis panuse lisaks ARPANET (laiaulatuslik pakettkommuteeritav võrk) loomisele ka ülatasandi domeeni (DNS root zone) loomisele ja tema loodud on ka veel robustsuse printsiip (robustness principle), tihti nimetatud Posteli seadus (Postel´s law).

Erinevad suuremad organisatsioonid kes võimaldavad meil igapäev kasutada internetti ja pingutavad selle nimel, et meil oleks mugavam ja paremini kättesaadav internet ning kes loovad standardeid on näiteks: 

  • ISO (International Organization for Standardization) - Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon
  • IEEE (Institute of Electrical and Electronics Engineers) - Elektri ja Elektroonikainseneride instituut
  • Wi-Fi Alliance - Wi-Fi mittetulundusühing, kellele kuulub kaubamärk
  • ICANN (Internet Corporation for Assigned names and numbers) - mitut sidusrühma esindav rühm ja mittetulundusühing, mis vastutab mitmete Interneti-nimeruumide ja numbriruumidega seotud andmebaaside hoolduse ja protseduuride koordineerimise eest, tagades võrgu stabiilse ja turvalise töö.

Miks on veel standardid olulised? Aastal 2021 on valmimas Eestis 5G võrk mida juba saab kasutada mingil määral, mitte veel igal pool aga teatud asukohtades. Norra puhul ulatuvad kiirused isegi 8G piirini, see tähendab umbes 11GB kiirust.[2] Me saame tänapäeval kasutada seda mobiilset internetti vägal heal tasemel ja kiirusel. 

Mitte küll täielikult unustatud aga hääbumas on tehnoloogia mida nimetakse Dia-up (sissehelistamine) ühenduseks. Selle teoreetiline maksimum kiirus on 56 kbit/s, kasutades V.90 või V.92 protokolli. Dial-up algusaegadest umbes 205970 tuhat korda kiirem internet on Norras aastal 2021.

Tänu tublidele inimestele, organisatsioonidele, mittetulundusühingutele ja standarditele oleme jõudnud aastal 2021 suured edusammud edasi interneti algusaegadest. Aastate jooksul on asju mis ei ole muutunud ja on ka asju mida ei ole enam tänaseks kasutusel.

Map of the Internet, created by Jon Postel in 1982
                    Map of the Internet, created by Jon Postel in 1982

Kasutatud kirjandus

1. "What are Web Standards" https://www.elcom.com.au/resources/blog/web-standards, Privacy Statement Vaadatud 09.09.2021
2. "Which country has 7G  network", ArtDaily, https://artdaily.cc/news/131985/Which-country-has-7g-network-#.YTp6QZ0zZhE Vaadatud 09.09.2021

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Infoühiskond - põhjalikud muutused (INFOÜHISKONNA VISIOON 2020)

2012-2013 pärinevas infoühiskonna visiooonis on, et enim kasutatavad teenused on lihtsalt ja mugavalt kättesaadavad.[1] Rõõm on tõdeda, et praeguseks suures osas see nii on. Suur osa riigi teenuseid on kolinud internetti. Ka erasektori teenuste kättesaamine internetis ei ole enam nii keeruline.  Suures osas võime tänulikud olla Covid-19 viirusele, mis kiirendas protsessi väga palju. See andis suure tõuke, et teenused saaks virtualiseeritud kiiresti, sest enne viiruse levikut oldi veel veidike ootaval seisukohal. Ilmselt ootaksime nii mõnegi teenuse virtualiseerimist.  Positiivne on veel see, et meie haridussüsteem sai nii kiirelt uue hingamise. Me õppeprogrammid on muudetud ja kodus kooli pidamine ei ole tänapäeval enam küsimus. Veel mõned väiksemad muudatused ja infoühiskonna visioon on ennast paika pidadnud. Üks positiivne liikumine on veel töökohtade võrgustamine ehk on loodud palju eeldusi selleks, et täiel määral kasutada internetti väärtust. Me oleme liikumas sinna poole kus töök
Lisateave

Peamised reeglid ja postitused

Kellele meist ei meeldiks postitada ja olla nähtavad sotsiaalmeedias. Kellele vähem, kellele rohkem muidugi. Üks postitus võib lõppeda rumalate tagajärgedega nii sulle kui ka teistele, olenevalt postituse sisust. Läbimõtlemata postitused võivad tuua rohkem kahju kui kasu.  Facebook (aga ka kõik muud leheküljed) on koht kus inimesed postitavad iga päev uut sisu, avaldusi, kommentaare ja muud. Tihtipeale tehakse seda emotsiooni ajendil ja tihtipeale ei pruugi sisu olla tõsi. Viimasel ajal palju boleemikat tekitanud erinevad pildid kus näidatakse ainult ilusat külge elust, ei pruugi olla tõele ligilähedalgi. Mall kus arvatakse, et elu peabki olema nagu pildil on väärarusaam sellest mis tegelikult toimub. Loodud valeideaalid juhivad meid tihti depressiooni, nägemata elu paremat poolt mida saame ise endale luua. Kui sa kommenteerid kellegi postitust, kas sa mõtled mida see postitus endaga kaasa toob ja kui paljud inimesed võivad olla sellest mõjutatud? Kas su postitus on kaalutletud või on
Lisateave

Noppeid IT ajaloost(Häkkimine)

Täna oli mu brauseri vahekaardil lahti mäng nimega Hero-wars. See pani mind mõtlema erinevatele sõdadele ja lahingutele, seda just IT maastikul. Antud postituses tooksin välja mõned põnevamad faktid ja mõnda põnevat veel häkkimise kohta. Spionaaž, vargused, sabotaaž, ideoloogilised/poliitilised huvid, põhjuseid miks häkkida võõrastesse süsteemidesse on palju. Mis aga on häkkimine: tarkvara, arvutivõrkude, andmebaaside ja muu taolise sissemurdmine erinevatel viisidel.[1] Esimene teadaolev häkkimine toimus juba 1878, kui posikesed proovisid telefoniliine segamini ajada või neid lahti ühendada.[2]  Aastal 2012 enim häkkinud riigid olid: Runmeenia 2,8%, Brasiilia 3,3%, Taiwan 3,7%, Venemaa 6,8%, Türgi, 4,7%, Ameerika Ühendriigid 13% ja Hiina 41%.[3]  Väga palju põnevaid filme, mänge, artikkleid ja muud põnevat häkkimise kohta  leiab Cybercrime Magazine leheküljelt: https://cybersecurityventures.com/movies-about-cybersecurity-and-hacking/ 2022 aastale on planeeritud How To Hack In,  Red Buf
Lisateave